Tomatipäev kutsub kõiki aiandus- ja toiduhuvilisi avastama köögiviljade põnevat maailma. Päeva jooksul saab uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, Jõegva tomatisorte maitsta ning palju muud. Õhtul aga ootame tomatiõhtusöögile, mille peakangelasteks on mõistagi kohalikud sordid.
Jõgevamaa maitsete aasta keskendub söödavale identiteedile ehk toidu sidumisele kohaajalooga, kohalikele sortidele ning piirkonna toidukultuuri väärtustamisele.
Valisime välja latika, kartuli, tomati ja mee, millele pühendame lausa oma teemapäevad, kus tutvustame iga tähttoorainet erinevate nurkade alt, pakume võimalust osaleda toorainet käsitlevates ja toiduvalmistamise töötubades ning väljas on piirkonna tootjad oma tootevalikuga ja toidupakkujad kohalike maitsetega. Mõnusat olemist ilmestab kohalik kultuuriprogramm.
Päeva krooniks on ainulaadne õhtusöök, mille peakangelaseks on vastavalt õhtule Peipsi latikas, Jõgeval aretatud tomati- ja kartulisordid ning Põltsamaa kandi mesi.
Toidujulgeolek ei tähenda ainult toidu olemasolu kaupluseriiulil, vaid ka riigi võimekust toitu toota, säilitada ja inimesteni viia ka siis, kui tarneahelad on häiritud. Veebiseminaril kuuleme, milline on Eesti toidujulgeoleku hetkeseis ja tulevikuväljavaade.
Kuigi maa on veel valge, näitab kalender, et külviaeg on kohe-kohe käes. V Seemnefestival ootab huvilisi Jõgeva alevikus 7. märtsil kell 10-14.
Jõgevamaa on 2026. aasta Eesti toidupiirkond. Maitsete aasta avamine toimus Laiusel ordulinnuse ees. Soovisime sel viisil tähistada Karl XII vägede siin talvitumist 325 aastat tagasi, mil just jaanuari lõpus tähistati Jõgeva mõisas kuninga nimepäeva kindralmajor Stenbocki komponeeritud vahva lustmängu ja toreda õhtusöögiga.
Laupäeval, 31. jaanuaril algusega kell 14 avatakse Laiuse ordulinnuse ees Jõgevamaa maitsete aasta - rändkahvel jõuab järjekorras 11. toidupiirkonda.
Selle aasta Eesti toidupiirkond on Jõgevamaa. Jõgevamaa maitsete aasta kontseptsioon hõlmab kolme aspekti: söödav identiteet, Jõgeval aretatud sordid ja piirkonna nüüdisaegne toidukultuur.
